Nimetu
Rootsi pigem
kartis Venemaa ohtu (taustal mh Soome kaotus 1809) ja Saksasõbralik konservatiivne eliit
(kuningas Gustav V). Islandi ,,vaenlaseks" oli emamaa Taani. Soomlastel paralleelselt kuni 1899.
aastani keisritruudus ja soov distantseeruda Venemaast ning seejärel venestusperioodil avalik
venevastupanu (1899-1914). I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa
võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja
Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide
erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU)
Põhjamaade välispoliitika
Läänemere geopoliitiline tähtsus kasvas peale Saksamaa ühinemist (1871): rahvusvahelised suhted
hakkasid pingestuma 1890.ndatel aastatel ja otsustav oli Saksamaa laevastikuprogrammi
käivitumine (1898), seejärel Venemaa soovis kindlustada enda julgeolekut Soome lahe piirkonnas
annaabi.ee 
