Kultuurigeograafia konspekt
Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache.
Kultuurigeograafia areng ja inimesed:
Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise
objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige
ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu
angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega.
Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi
üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja
Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon.
Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus
kultuurigeograafia
annaabi.ee 
