Inglismaa uusajal
Charles I taotles Soti
sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist.
Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament.
Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament
kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga
omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud
puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus
aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille
kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku
laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika
parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte.
1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse.
Samal aastal kuningas hukati