piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises. Alzheimeri tõvele iseloomulikeks neuropatoloogilisteks leidudeks ajus on mikroskoopilised beeta-amüloid neuriitilised (argentofiilsed) naastud, intraneuronaalsed neurofibrillaarsed tängud (mis sisaldavad valku tau) ja amüloid angiopaatia. Naastud on tihedad, enamjaolt lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud. Tängud on lahustumatud keerutatud kiud, mis kogunevad närviraku sees. Amüloid naastude ja neurofibrillaarsete tängude leidmine ajust ei tähenda veel tingimata Alzheimeri tõve esinemist, kuna need tekivad ka loomuliku vananemise käigus. Antud haigusele on iseloomulik eelkõige suuremal hulgal tängude ja naastude teke, nende kiirem areng ning paiknemine kindla mustri järgi. Samuti
arterites. Tekib arterite difuusne haaratus , millega kaasneb arterite seina paksenemine.Akuutse vererõhu tõusu korral esineb difuusne vasospasm , millega kaasub ödeem ümber arterioolide. Tavaliselt oftalmoskoopilisel uuringul normaalsed veresooned pole nähtavad. Arterite seinte patoloogia korral tulevad nad nähtavale ja võib täheltada spetsiaalset valgusrefleksi. Haiguse süvenedes muutub see intensiivsemaks omandades punakas-pruuni värvuse. Hüpertooniline angiopaatia Tulevad nähtavale peened veresooned , mida tavaliselt ei näe. Alul ei pruugi arterid olla muutunud , kuid nad võivad olla kitsenenud ja läbimõõt on erinev. Sageli muutused macula piirkonnas. Võivad olla üksikud täppverevalumid. Kollatähni piirkonna väikeste veenide spiraalne looklemine võib esineda . Tekkinud muutused on funktsionaalse iseloomuga , kui vererõhk alaneb normaliseerub ka silmapõhja leid. Hüpertooniline angioskleroos
annaabi.ee 
