Karl Suure elulugu
aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui
manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat).
Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna.
Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14
püha neitsi reliikviatega, kolmesajal mungal vaheldumisi üksteist asendades palvetada Karli
hingeõnnistuse eest. Suuri kirjanduslike teoseid ei ole Angilbertilt teada. Sellegipoolest kirjeldab ta
talle hästi tuntud Aacheni õukonnaelu detailitruult ja erkastes värvides. Ta kujutab kuningliku
perekonna elu ja jahipidamist Aacheni metsades nii mõjusalt, et Gustav Freytag on kasutanud teda
allikana oma ,,Piltides Saksa ajaloost".
Õukonnaringi tähtsaimate liikmete hulka tõusis vähehaaval ka Einhard, kes pärines parimast,
idafrangi aadlist.
Kirik ei olnud Karli jaoks vahend eesmärgi saavutamiseks. See oli vahend ja eesmärk üheaegselt.