Angerjas looduses ja kalakasvatuses
krooni eest. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning suurem osa
asustamisele kuluvast rahast tuleb kutseliste kalurite püügiõiguse tasust.
Ametliku statistika järgi püütakse Eesti vetest aastas kokku 40-60 tonni angerjat. Lisaks
Võrtsjärvele püütakse meil angerjat arvestatavas koguses ka rannikumerest, Peipsi järve ja
väikejärvede saagid on seni olnud tagasihoidlikud. Eestis on palju angerjakasvatuseks
sobivaid veekogusid. Keskkonnaministri kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise programm
12.11.2009
aastateks 2002-2010 soovitab angerjaid asustada lisaks Võrtsjärvele ka Saadjärve jt Vooremaa
järvedesse, samuti mitmetesse Valga-,Võru- ja Põlvamaa järvedesse.
Joonis 2. Klaasangerjad.
Joonis 3. Vettelaskmine.
KOKKUVÕTE