Angerjas looduses ja kalakasvatuses
Märgistamise teel on välja selgitatud, et
soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas.
1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES
Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila
piire. Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere,
12.11.2009
mööda Narva jõge, Peipsi järve ja Suurt Emajõge. Angerjakarja looduslik arvukus selles
merest suhteliselt kaugel asuvas järves pole kunagi olnud väga suur. Aastatel 1933-1939 püüti
Võrtsjärvest keskmiselt 1,8 tonni angerjaid aastas. Seega järve looduslik angerja-
produktiivsus oli ainult 0.07 kg hektari kohta aastas. Võrtsjärve kalurid püüdsid sõjaeelsetel
aastatel kala peamiselt nakkevõrkude ja mitut tüüpi nootadega, mõrdu kasutati vähe.
Nendesse püünistesse sattus angerjat harva. Narva hüdroelektrijaama ehitamine 1950ndate
annaabi.ee 
