Angerjas looduses ja kalakasvatuses
,,Euroopa angerjakasvandustes on maimude keskmine suremus
6 protsenti, minu Rootsi õpetaja maimude seas oli see 2 protsenti, mul aga ainult 0,5," on
Puurits uhke.
Vabasse vette lastud klaasangerjatest jääb olelusvõitluses ellu 10-15 protsenti. Seega
jääb miljonist Võrtsjärve lastud 5 cm pikkusest maimust teoreetiliselt alles maksimaalselt 150
000. Teadlaste pikaajaliste uuringute põhjal püütakse Võrtsjärvest välja vaid kuni 8 protsenti
sinna sisselastud angerjaist. Protsendi viib alla ka see, et paljud angerjad rändavad järvest
välja. Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80
protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui
klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2
aastat kiiremini.
20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga