Jaan Kaplinski lapsepõlv
koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K. koorma otsast alla, õnneks oluliselt haiget saamata. Mõtles, et
oleksin Koplimärdil rohkem olnud, oleks maatööd paremini selgeks saand. Mart Kanguriga ja Portide noorema poja
Jaaniga käis küll hoolega Ammejões kalal. Ammejõgi oli siis, 1950. aasta paiku veel süvendamata ja väga kalarikas.
Isegi need kümneaastased poisikesed said sealt ilusaid suuri latikaid , turbasid ja mõned angerjadki. Hiljem loobus
kalapüügist usulistel põhjustel: teadis, et tegelikult ei vajanud neid kalu, mida püüdis enamus väikestest läks kassile
ja tal on paha mõelda ussi konksu otsa ajamisele (vihmaussil on ka vastik lõhn) ning veest tõmmatud kala tapmisele.
Ta ei lasnud kaladel lämbuda, vaid tapis nad kohe. Kuid mälestuses sellest, kuidas istus Ammejõe käärus ja vaatas
põnevil õngekorki, mida latikas algul üles kergitas ja siis eemale vedama hakkas, on ometi elav ja ilus
annaabi.ee 
