Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed
et see siis plahvataks ja plahvatus ohvriterohke oleks
- tegelikult ei tahtnud mt kellelegi viga teha, tahtis, et kõik haihtuks valutult õhku ja tema
koos sellega
- saatis veel paar värssi Angelole õhusuudluseks
19.
- pühapäeviti post ei käi, postkastid olid klaasist luukidega, nägu juba kaugelt, kui see tühi
oli, kui kirjad tulid, saabusid need kõik korraga, kirjad emalt ja sõpradelt ja Angelolt, mille
lugemisest mt kunagi ei tüdine, kirjutab nüüd vastu ja kirjeldab taas üht maastikku, seekord
teest postkastini
- mäletas kirikus käimist, kus oli külm ja mõned rätikusse mähitud kujud, ei teadnud kas need
on elus või surnud, kantslis oli üks inimene, kellel läks jutluse järg sassi, kui minategelast
nägi, nad rääkisid, või pigem mt rääkis ja preester? kuulas, kadestas teda, tema raamatuid ja
riideid jmt