Francesco Petrarca looming
loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas.
Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut,
pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub.
Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole
armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise
naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura
nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna
levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese
elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat.
,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase
annaabi.ee 
