Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil
Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga.
Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga
aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng
oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri
saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus
olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli
imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los
Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid
sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud.
Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist
arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja
võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval
märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne
päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei
tulnudki
annaabi.ee 
