Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
1. geograafilise koha
2. teema
3. asi
4. kronoloogia järg
Järgmised uuendused pärinevad Georg Aebbtlinilt (1669). Tema loogika
kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi:
1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv);
2. uuemate (alates 16. saj) riigi- ja fiskaaldokumentide arhiiv (aktide arhiiv);
3. registratuur jooksva asjaajamise arhiiv.
Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende
Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi
täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv).
Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks:
1. valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid;
2. maaasjad;
3. riigiasjad;
4. kiriku ja usuasjad;
5. välisasjad;
Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks.
annaabi.ee 
