Essee õudusfilmidest
Õudusfilm kui zanr sai alguse 19 sajandi lõpul kui Georges Méliès tegi 1896. aastal esimese
õudusfilmi ,,Le Manoir du diable".
Õudusfilmid on välja arenenud folkloorist, müütidest, kirjandusest, pärimusest,
melodraamadest.
Põhilisteks tegelasteks olid ,,tundmatud" või ennenägematud inimesed, üleloomulikud või
grotesksed olendid, vampiiridest nõdrameelseteni, saatanad, ebasõbralikud kummitused,
hullud teadlased, zombid, deemonid, libahundid, seestunud, kurjuse kehastus. Lisaks
duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll
& Mr Hyde").
Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa
tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et
tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates
ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses ol...
annaabi.ee 
