Eepilised tekstid
Pariis, Louvre Kell 22.46
Kuulus kuraator Jacques Saunière vaarus muuseumi suure galerii võlvkäigust läbi. Ta
sööstis lähima maali juurde; see oli Caravaggio, mis talle silma puutus. Kullatud
raamist kinni haaranud, tõstis ja tõmbas seitsmekümne kuue aastane mees taiest
enda poole, kuni see seinalt lahti tuli, Saunière kaotas tasakaalu ja kukkus lõuendi all
tagurpidi maha.
Nagu ta oligi oodanud, langes lähedal mürtsatades raudvõre, sulges anfilaadi
sissepääsu. Parkettpõrand vappus. Taamal hakkas häirekell helisema.
Kuraator lamas hetke hingeldades maas ja püüdis olukorras selgusele jõuda. Ma olen
ikka veel elus. Ta roomas lõuendi alt välja ja otsis pilguga koopataolisest ruumist
kohta, kuhu võiks varjuda.
2. Tove Jansson: Muumipapa memuaarid. Tlk V. Beekmann. Tln 1975.
Eessõna
Mina, Muumitrolli papa, istun täna õhtul akna juures ning näen jaaniussikesi