Meditsiiniajaloo konspekt
kultuuriruumis peetakse alrauna / nõiajuurt (mandragora või mandrake inglise
keeles) või siis hasisit. Egiptlased pidasid esimesena mainitut spetsiaalseks kingiks
jumal Ra-lt. Alrauna (tegemist on maavitsaliste hulka kuuluva taimega) juur meenutab
oma haralise olemusega natuke inimest (nagu nt ka zen-zen) ja seetõttu sobis ta
ravivahendiks ka signaturismi printsiibist lähtudes (similis similibus). Shakespeare
mainib nõiajuurt oma teostes kui populaarse valuvaigisti anestesikumi sünonüümi
(Antonius ja Kleopatra). Sisse võeti seda alkoholiga töödelduna. Hasisi ehk kanepi
ajalugu on samuti kaugele ulatuv, Hereodotos räägib tema suitsu sissehingamisest,
seega võiks tegemist olla esmakordse inhaleeritava anesteesia juhusega.
Hiinlased, nagu arvata võibki, kasutasid valuvaigstina oma esi-narkootikumi
oopiumi. Ameerika kultuurides oli kasutusel kokapõõsa leht.
Millegipärast olevat keskajal inimeste uinutamine ja joovastavate ainetega