SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
Automaatsete vererõhuaparaatidega on võimalik mõõta süstoolset, diastoolset ja keskmist
vererõhku ning pulssi. (Kunnamo 1999, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell &
Bentley 2007.)
Foto 4. Automaatne vererõhuaparaat.
30
Foto 5. Neonataalsed vererõhumõõtmise mansetid.
Vererôhuaparaate tuleb regulaarselt taadelda (kontrollida). Aneroidmanomeetreid
taadeldakse iga kuue kuu järel, kasutades selleks elavhõbedamanomeetrit (kuna kõige
täpsem!). Digitaalsete vererõhuaparaatide täpsust aga kord aastas spetsiaalse aparaadiga.
(Iivanainen jt 1997, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell
& Bentley 2007, Viigimaa 2007.)
Praktilise töö seisukohalt on oluline teada, et manomeetrite mõõtmisviga on tavaliselt
±2...3 mmHg ja seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda vererõhu kõikumistesse 5mmHg piires
(Viigimaa 2007).