Üldine Teatriajalugu I
Analüütiline oli klassitsistlik tragöödia, eesmärgiks uurida seaduspärasusi inimeses ja
maailmas. Seaduspärasuste tundmaõppimine eeldab mõistust, analüütiline teater. Melodraama on
viidud puhtalt emotsioonide tasandile. Melodraamas alati palju pahaendelist, hirmuäratavat
palju irratsionaalset, mõistusega seletamatut. Igas melodraamas on melodramaatiline kurjuse
kandja, pahategija. Polegi teada, miks ta külvab enda ümber kurja, see on lihtsalt tema ülesanne.
Sisuliselt tegu anektoodiga, algselt tegu kummalise elujuhtumiga, hiljem omandab koomilise
väljundi. Anektoot selline eriline ja kummaline juhtum, anektoodist saab sel ajal üheks
populaarseks väljundiks. Klassikaline näidend oli alati mingi panoraam, omaette maailmapilt,
aga dramaturgia mille aluseks on anektoot vaatab maailmale väga lihtsalt. Ülesanne lihtsustub
äärmuseni. Isegi Gogoli ,,Revident", aluseks anektoot, mille andis talle Puskin. Isegi Gogol
võtab näidendi aluseks anektoodi
annaabi.ee 
