juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30 lavastust, sealhulgas ZSvanetski ja Aimla "Ei mingit kahtlust", Suhhovo-Kobõlini "Toimik", Rostandi "Cyrano de Bergerac", Gogoli "Revident", Kalli "Prügikast ehk alguse asi" ja "Prügikast 2 ehk põhi paistab". 2005 aasta veebruaris asutas ta Vana Baskini teatri. Ta on avaldanud 1993. aastal mälestusteraamatu «Raudeesriide taga» ja ta on lasknud kirjutada tema välja mõeldud anektootidest mitu anektoodi raamatut. Eesti NSV teeneline kunstnik 1984, Eesti NSV rahvakunstnik 1988. Huumoripreemia Meie Mats 1987.
Sisuliselt tegu anektoodiga, algselt tegu kummalise elujuhtumiga, hiljem omandab koomilise väljundi. Anektoot selline eriline ja kummaline juhtum, anektoodist saab sel ajal üheks populaarseks väljundiks. Klassikaline näidend oli alati mingi panoraam, omaette maailmapilt, aga dramaturgia mille aluseks on anektoot vaatab maailmale väga lihtsalt. Ülesanne lihtsustub äärmuseni. Isegi Gogoli ,,Revident", aluseks anektoot, mille andis talle Puskin. Isegi Gogol võtab näidendi aluseks anektoodi. Anektoot võib olla õudne, kummaline jne, tähtis on efektne puänt. Siin on näha seaduspärasust uus lavasüsteem põlgas nähtuste analüüsi ja eelistas nendele tegevust. Haaravat süzeed. Võib pidada teerajajaks siin puhul romantikuid, kes lõid segi klassitsismi ja tõid teravad ja haaravad süzeed vastanduvad mõistlikkusele. Irratsionaalsuse lembus algabki romantikutega. Kõik baseerub tunnetel. Romantikutel kõik nagu ebaharmooniline, kaootiline
annaabi.ee 
