Mees Vincist
Valitseja
kirjutas värsse, mida lauldi naisbakhantide rongkäikude ajal: ,,Kui ilus on meie noorus
ja kui kiiresti see mööda lendab kes tahab olla lõbus, see olgu lõbus ja
ebakindla homse pärast ärgu tundku keegi muret."
Mitte keegi ei tea midagi kindlalt Leonardo tundeelust ja armusuhetest.
Kindlad on üksnes laimujutud. Leonardo nägi välja ju kui ,,noor jumal". Oma kauni
näo säraga rõõmustas ta iga kurba hinge. Seltskonnas salliti teda vaid tema
anekdootidele, teravameelsetele naljadele ja fantaasia tõttu.
Leonardo pihtis Bernardo di Simone Cortigianile: ,,Nagu ma olen teile
möödunud päevil juba öelnud, teate, et mul ei ole mitte kedagi. Ja kui ei ole enam
armastust, mis siis elust üldse järele jääb?"
Leonardo päevikutes olevates märkmetest võib lugeda: ,,Kui ma tegin väikest
Issand Jumalat, siis te panite mind vangi. Kui ma nüüd teen suurt, kas kohtlete mind
veel halvemini