Naljandid ja anekdoodid
nali, mida eesti keeles tavatsetakse kutsuda anekdoodiks (vrd. soome vitsi, saksa der Witz; saksa die
Anekdote on eesti anekdoodist sootuks erineva tähendusega, märkides eelkõige naljalugusid tuntud
isikute kohta).
Inglis- ja venekeelses terminoloogias neid kihte kuigi selgelt ei eristata.
Puänt (ingl. punch-line) on "naerukoht" anekdoodi lõpul. Anekdoodi headust hinnataksegi õieti
naeruplahvatuse tugevuse järgi, mille ta suudab esile kutsuda. Naljandil ja anekdoodil on seega
põhimõtteline vahe: naljand põhineb sündmustiku kaasanautimisel ja sama juttu kestab kuulata ka
korduvalt. Anekdoot põhineb uudsusel ja üllatusel ning teda saab tõeliselt nautida vaid
esmakuulmisel. Kui selgub, et enamik kuulajaid anekdooti juba teavad, siis selle rääkimisest
tavaliselt loobutakse, kuna see kutsuks neis esile pettumustunde.
Aristotelesest tänini on filosoofia, poeetika, psühholoogia, antropoloogia, folkloristika jt. alade
annaabi.ee 
