Seega eristab sünkroonmootorit alalisvoolumootorist vaid pöördvälja tekitamise põhimõte. Sünkroonmootori pöördväli tekitatakse toitevõrgu või muunduri konstantse sagedusega pingesüsteemiga. Harjadeta alalisvoolumootori pöördväli tekitatakse rootori asendianduri signaali abil juhitava pooljuhtmuunduriga.Rootori asendi määramine otsese mõõtmisega toimub magnetvoo Halli anduritega, optiliste impulssanduritega või resolveritega. Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja voolu rootori asendist sõltuva kõrgsagedusliku pulseerimise mõõtmises, indutseeritud elektromotoorjõu nullväärtuse tuvastamises või mootori pinge kõrgsageduslike harmooniliste komponentide mõõtmises.Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga.Samm-mootor on vahelduvvoolu sünkroonmootor, mille rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud pingeimpulssidele.Samm-mootori ehitus erineb
6.8.2. Libistuse kompensatsioon Libistuse kompensatsioon (slip compensation) võimaldab parandada ajami dünaamilisi omadusi. Seda moodust kasutatakse suure jõudlusega asünkroonajamites, kus peamiseks eesmärgiks on kiiruse reguleerimine. Libistuse kompenseerimisel hoitakse mootori kiirus koormuse suurenemisel tema toitepinge sageduse suurendamisega konstantne (vt. punkt 6.2). Libistuse kompenseerimine ei anna tulemust anduriteta süsteemides. Tavaliselt valitakse kompensatsiooni vahemikuks 0...5 %. Ülekompenseerimisel tekkib oht, et mootori töö muutub ebastabiilseks [4]. 57 Joonis 6.10. Libistuse kompensatsiooni põhimõte 6.8.3. IR kompensatsioon IR kompensatsiooni kasutatakse staatoris tekkiva aktiivpingelangu ΔU kompenseerimiseks (vt. Joonis 6.11)
konstantseks. Samuti saab libistussagedust vahetult juhtida mootori võlliga ühendatud kiiruse anduri abil. Sel juhul sõltub muunduri väljundsagedus võlli kiiruse ja libistussageduse impulssidest (joonis 5.6, c). Matemaatiliselt kujutab see rootori aheldusvoo stabiliseerimist E2 E 2 = = 1 = 1 = const . 2 S1 S Libistuse kompenseerimine ei anna tulemust anduriteta (avatud) süsteemides, sest tegemist on sisemise kompenseerimisega. Seejuures põhineb libistus positiivsel tagasisidel (koormuse suurenemisel väljundsagedus kasvab) ja kompensatsioon võib kergesti põhjustada ebastabiilse talitluse. Voolu-sageduse juhtimine. Asünkroonmootor muundab toitevõrgu elektrilise võimsuse P1 (va väikesed võimsuskaod staatorimähises) elektromagnetiliseks võimsuseks 3I22R2
annaabi.ee 
