Trento kirikukogu jac
igasugune oletatud polüfoonilise muusika täielik keeld oli reformidokumentidest välja jäetud
selleks ajaks kui dekreetide mustandid laiali saadeti ja 13. augustil Ferdinand I-le koopia
saadeti.
Keisri vastusest mustandile selgub, et Ferdinand luges sellest siiski välja täieliku polüfoonia
keelu võimalikkust: ,,Kui eesmärgiks on polüfoonia täielik eemaldamine kirikutest, siis seda
me heaks ei kiida, sest peame muusikat jumalikuks kingituseks, mis sageli inimeste hingi
kõrgendatud andumuseni sütitab eriti nende omi, kes muusikakunstis vilunud on või selle
vastu innukat huvi üles näitavad. Ja seda (kingitust) ei tohi mingil juhul kirikust välja ajada."
Keisri kaitsepositsioon muusika osas teenis talle mõnedes ringkondades välja tiitli
,,kirikumuusika päästja".
Isegi kui Ferdinand oli mõjukaim isik, kes muusika kaitseks välja astus, siis ühel inimesel
oleks olnud raske selles protsessis ainsana esile tõusta. Pietro Sforza Pallavicino 17. sajandil
annaabi.ee 
