galaktikaga sarnase evolutsiooni. Andromeeda galaktika infrapunavalguses Tuum · M31 on tuntud selle tiheda ja kompaktse tähekogumiku poolest galaktika keskel. · Tuum koosneb kahest kogumikust (P1 ja P2), mida eraldab üksteisest ligikaudu 4,9 valgusaastat. · Eredam P1 on keskpunktist kõrvale kaldunud, aga pisut tuhmim P2 asub täpselt keskpunktis ning sisaldab musta auku. Anromeeda tuumad P1 ja P2. Satelliidid · Nagu Linnuteel on ka Andromeedal satelliit galaktikad. · Andromeeda koosneb 14 seni tuntud kääbusgalaktikast. · Enim tuntud on M32 ja M110. · Mõlemad arvatakse olevat kauges minevikus M31 (Andromeedaga) kokku puutunud. · 2006 aastal avastati, et 9 14-st galaktikast laiub tasandil, mis lõikub Andromeeda südamikuga, selle asemel et olla juhuslikult paigutatud. 9 satelliitgalaktikat asub ühel tasndil. Vaatlemine · Eestis on Andromeeda vaadeldav aasta ringi.
Andromeeda udukogu on samamoodi spiraalgalaktika nagu Linnutee. Tema diameetriks on 70 000- 120 000 valgusaastat. Andromeeda tuum koosneb kahest kogumikust- P1 ja P2. Nende vaheline kaugus on peaaegu viis valgusaastat. P1 särab eredamalt kui P2. P1 ei asu otse keskmes. P2 asub keskpunktis ning sisaldab musta auku. Andromeeda galaktikas on umbes triljon tähte. Galaktika on natukene suurem kui Linnutee. Andromeeda galaktika mass on 1,76 korda suurem kui Linnutee mass. Andromeedal on vähemalt neliteist kaaslast. Kaks heledaimat on M32 ja M110. Teised kääbusgalaktikad on tuhmimad ning raskemini leitavad. Messier 87 on suur elliptiline galaktika, mis asub meist 52 miljoni valgusaasta kaugusel. M87 on üks suurimaid galaktikaid Kohalikus Galaktikarühmas. Tema keskel asub ülisuur must auk. Mustast august väljub ülikiire gaasijuga. M87 koosneb miljarditest tähtedest, millest enamus on uurimiseks liiga tuhmid. Need miljardid tähed kaaluvad kokku rohkem kui miljon
galaktikad. Aastal 1899 pildistatud foto Andromeedia udukogust, mis hiljem liigitati galaktikaks. Aastal 1920 leidis aset Suur Debatt Harlow Shlapey ja Heber Curtise vahel, mis käsitles: Linnutee olemust, spiraalseid galaktikaid ja universumi dimensioone. Tõestamaks oma väidet, et Andromeeda udukogu on hoopis eraldi funktsioneeriv galaktika, tõi Curtis välja,et Linnutees esinevad tumedad ribad, mis sarnanevad tolmupilvedega ning et Andromeedal on suur Doppleri nihe. Küsimus sai lahendatud 1920.-datel aastatel. Aastal 1922 suutis eesti astronoom Ernst Öpik määrata ära Andromeeda galaktika kauguse, mis toetas seisukohta, et too on kauge Linnuteeväline objekt. Kasutades uut 100. tollist teleskoopi, suutis Edwin Hubble nähe spiraalsete udukogude harusid tähtedena, mis lubasid tal määrata nende kauguse. Need olid, aga liiga kaugel, et olla Linnutee osa.
annaabi.ee 
