Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal
suurepärast oodi(«Sur la convalescence du roi», 1663, «La renommée aux
muses», 1664) , mis andsid talle võimaluse läheneda õukonnale. Tema
edusamme õukonna sfäärides kinnitasid veelgi tragöödiad ,,Thebaide"
(1664) ja eriti ,,Aleksander Suur" (1665), kus noor Louis XIV võis ära
tunda ennast galantses ja suuremeelses Makedooniast valitsejas.
1667. aastal Racine kirjutas oma kuulsaima tragöödia ,,Andromague" ja
tõusis Prantsusmaa peamise tragöödia näitekirjaniku kohale. Teose edu on
nii võrd suur, et seda saab võrrelda Corneille ,,Cid'i" omaga. Racine'i
,,Andromaque" samuti jaotas Pariisi aadelkonna kahte leeri. Racine'i
austajateks said kuningas, tema favoriit, markiis Montespanne ja suurem
osa intelligentsist. Vastasteks olid aga enamasti vanameelsete
aristokraatide grupp, kes jäi truuks Corneille'le, keda tulemusetult püüti
vastandada noore põlvkonna esindajale.