Liblikas
Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või
vähem keerukaid mustreid, ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju.
Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest
ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks
isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt
kiirgavad. Lisaks neile kahele tüübile esineb veel ka lõhna (androkoniaal-) soomuseid,
mis sisaldavad lõhnaaineid ning mille eesmärk on vastassoost liigikaaslaste
ligimeelitamine. Harva esineb tiibadel soomusteta alasid, kuid ka selliseid liblikaid
tuntakse - näiteks lottsurud (Hemaris) ja klaastiiblased (Sesiidae).
Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis.
Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust
tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid).
annaabi.ee 
