Üldine Teatriajalugu II
võõrad. Tegelased justkui kasvuhoones. Dramaturgia jälgis kasvuhooneefekti; pole traagilisi
vastuseise, kõik nagu kasvuhoones. Vaikne, saatus, pausid, nüansid. Laval saab keskseks
ootamine kui selline. Staatiline teater. Seisundidraamad. Staatiline seisund käsitletav
psühholoogilise seisundiga. Dialoog harmooniline kandev osa pausidel, atmosfääril. Dialoogid
ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust.
Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui
unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte
individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka
moraali- ja loodusilosoofilisi.
,,Pelleas ja Melisande" 1893 mängituim, kuulsaim. Rohkem tegevust kui Maeterlincki teistes
draamades, õhkkond keskaegne, saatuslik atmosfäär; armastus ja surm. Teatri radikaalsus seisneb
annaabi.ee 
