Bengt Gottfried Forselius
Jaak, Audrus Rein, Tartu-Maarja kihelkonnas Merihärja Hindrek, Ignati Hindrek ja Harju Pärtel,
Puhjas Käsu Hans, Ristil Rassi Toomas. Talupojad tundsid koolitöö vastu suurt huvi.
FORSELIUSE ALUSTATUT JÄTKASID TEMA MÕTTEKAASLASED
Forseliuse surm ja tema aabitsa keelustamine lükkasid parandatud kirjaviisi kasutuselevõtu edasi.
Alustatud keeleuuenduslikku tööd jätkasid Johann ja Andreas Hornung, Andreas ja Andrianus
Verginius ning mitmed teised Forseliuse mõttekaaslased. Nende vahendusel lähendati kirjakeelt
rahvakeelele ning ilmus uusi raamatuid. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse
paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii
vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G.
Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel