Dekameron 2.päev 5.novell
ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta
kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha
siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega.
· Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli
haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest
esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed
lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal
minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka
üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis
Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal
ka enda juurde võõrastemajja tulla.
· Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja
kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe
salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult
eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne.
· Vanaeit, kes Sitsiilias kaua aega Andreuccio isa
juures oli elanud, hiljem ka Peruugias, jutustas
tüdrukule ära kõik mis ta Andreucciost teadis,