Selgus, et selle töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva kui ma esialgu arvasin. Kõige keerulisemaks selle töö juures osutus loodusobjektide alase materjali leidmine ja uurimine. Uurimistöö teema valik mulle 14 kokkuvõttes meeldis, seega oli ka töö tegemine meeldiv ning huvipakkuv. Sain juurde uusi kogemusi kuidas koostada ja vormistada uurimistööd. KASUTATUD ALLIKMATERJALID H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg. Ürglooduse objektide andmete kuvamine.- Keskkonnainfo http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1045726019 Kala, Mari 2012. Meenikunno looduskaitseala. Kanuumatkad ja süstamatkad Võhandu jõel.-Matkajuht. http://www.matkajuht.ee/et/kanuumatkad-v%C3%B5handu-j%C3%B5el KKM Põlvamaa keskkonnateenistus 2008. 10 Põhjust Põlvamaad külastada.
8. Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, L., Paal, J. (2007). Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 47, lk 47- 70. 9. Keis, K. (2010). Lokaalse ja regionaalse saaste eristamise võimalused Lahemaal. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. Tartu. 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016- 2030. Tallinn: Keskkonnaministeerium. lk 107. 11. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. (1998). Eesti soode hüdrogeo-ökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 128 lk. 12. Kohv, N., Mandel, E., Ljamtsev, A. (2003). Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad) ja 2001 aasta lõpuaruanne. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Tallinn. 13. Kohv, N., Roots, O., Liiv, S., Laius, V. (2000). Õhk. – Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel. /Koost. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
annaabi.ee 
