Õppimine, see on suur väljakutse, minust endast sõltub see, kas ma olen võimeline õppima, või loobun kergekäeliselt! Samas on õppimine ju otseses seoses minu tööga. Kui ma ei oleks kooli läinud, ei oleks mul ka praeguseid töökohti, mind lihtsalt ei oleks tööle võetud. See kõik, mille ma selle ühe aastaga olen omandanud on ääretult huvitav ja vajalik. Ei teadnud ma enne midagi arengupsühholoogiast, eripedagoogikast ja paljudest teistest ainetes, samuti andragoogikast ja gerontoloogiast, nendest ainetset ei olnud ma isegi midagi kuulnud. Neid aineid on hästi palju, mis kõik on ääretult huvitavad. Kuid mul oli ka kindel eesmärk, lõpetada kool ja saada heaks sotsiaaltöötajaks, selleks et aidata lapsi, kelledel puuduvad head ja armastavad vanemad. Lapsi, kes vajavad samuti hellust ja armasust olenemata sellest, milline on nende tervislik seisund, kas nad on norm intellektiga, taunid, autistid või füüsilise puudega. Lapsi keda on
teaduste klassifikatsioonis sotsiaalteaduste (Social Scienses, die Sozialwissenschaften) hulka ja järgivad uurimistöö koostamisel ja vormistamisel neile omast traditsiooni. Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on
annaabi.ee 
