Eutanaasia
enam ainult tervistaja, vaid võib olla ka tapja, kaob tema vastu usaldus. Arst
ei tohi ennast iialgi lasta timukaks degradeerida. See ohustab arsti mainet elu
hoidjana, nimbust, mida ta vajab oma ravitöös ja mida on seega tarvis ka
patsiendile" (4., lk 2384). Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli
arstiteaduskonna lõpetanud ja praktiseeriva arstina tegutsev Mari Järvelaid,
kes arsti vande siduvusest arsti suhtes kirjutab: "Olles üks selle vande
andnutest, ei kujuta ma ette, et ilma arstivandest lahti ütlemata saaks
legaliseerida suretamisabi (eutanaasiat)" (4., lk 2387).
LÕPETUSEKS
Nagu nägime, kaasneb eutanaasiaga rida keerukaid meditsiinilisi, õiguslikke,
eetilisi ja muid probleeme, millele on ühest lahendust väga raske leida.
Mingisugusele seisukohale selles küsimuses peab aga varem või hiljem
asuma ka eesti meditsiini- ja õiguspraktika. Ülaltoodud väide, et võimatu on