Armastuse determinandid
sõltuv kui see temast. Üldjuhul käitubki inimene mõlemat moodi, nii sadistlikult kui ka
alistuvalt enamasti küll erinevate objektide puhul. Vastandina sümbiootilisele ühendusele on
küps armastus selline liit, mille puhul säilib inimese terviklikkus, tema individuaalsus.
Armastuse paradoks on see, et kaks on üheks saanuna ikkagi kaks.
Armastus on aktiivsus/tegevus, peamiselt tähendab armastus andmist, mitte saamist. Andmine
on võimekuse ülim väljendus, sest andmisaktis kogeb inimene oma jõudu, rikkust ja võimeid.
Seda laadi suure jõu ja võimekuse kogemine peaks valmistama inimesele rõõmu. Inimene
kogeb end kui ületulvavat, heldet, elavat, järelikult rõõmuküllast inimest. Andmine on
rõõmupakkuvam kui saamine, mitte et tegemist oleks ilmajäämisega, vaid sellepärast, et
andmisakt on inimese elutahte väljendus. Üks inimene annab teisele osa oma elust. See ei
annaabi.ee 
