Armastuse determinandid
Armastus on aktiivsus/tegevus, peamiselt tähendab armastus andmist, mitte saamist. Andmine
on võimekuse ülim väljendus, sest andmisaktis kogeb inimene oma jõudu, rikkust ja võimeid.
Seda laadi suure jõu ja võimekuse kogemine peaks valmistama inimesele rõõmu. Inimene
kogeb end kui ületulvavat, heldet, elavat, järelikult rõõmuküllast inimest. Andmine on
rõõmupakkuvam kui saamine, mitte et tegemist oleks ilmajäämisega, vaid sellepärast, et
andmisakt on inimese elutahte väljendus. Üks inimene annab teisele osa oma elust. See ei
tähenda tingimata elu teisele ohverdamist, inimene annab enesest seda, mis temas elab: annab
oma rõõmu, huvi, arusaamisi, teadmisi, huumorit, kurbust kõike, milles väljendub ja
avaldub see, mis temas elab. Enesest nõnda andes rikastab ta teist inimest, ta suurendab teise
elutahet, suurendades samal ajal ka oma elutahet.