mälupuhvrit, kuhu paigutatakse võrgust allalaetav osa meediast (ülalkirjeldatud buffered media), seda esitatakse kui on kogunenud piisav hulk andmeid. Puhvris hoitakse kogu aeg teatavat varu, nii et taasesitatavas videopildis ei teki allalaadmiskiiruse muutumisest tulenevaid katkestusi. Meedia edastamiseks tihendatakse see enne võrku saatmist ning vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents). Kõige üldisemalt kirjeldab voogmeedia edastamist (edaspidi ka striimimist) järgnevate seadmete rida: kaamera/mikrofon, salvestusseade, server, andmevõrk, vastuvõttev seade (arvuti, digibox, mängukonsool), programm meedia taasesitamiseks (player). Autor jätab
olukord ,et on analoogsignaali muundamiseks digitaalsignaaliks kasutatud 3bitist (8 erinevat olekut) AD muundurit ja vastupidi. ning seega Multimeediumrakenduste puhul luhend sonadest liigasuure amplituudiga signaal jaab oigesti compression/decompression kirjeldamata , (tihendamine/horendamine). talle omistatakse lihtsalt 7/2 ( loogline nivoo 111 Kodek on andmetihenduseks ja -horenduseks ehk max kasutatav algoritm vaartus) ja seega hiljem signaali taastades laheb ehk spetsiaalne programm, mis voimaldab muuta kaotsi suuri faile signaali õige väärtus. tunduvalt kompaktsemaks. Kodeki abil saab A/D ja D/A muundus videofailide mahtu
annaabi.ee 
