Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega (stack pop). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et see näitaks järmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine arvutatakse aadress summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks lühem. Selline adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Indekseerimisega adresseerimine leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis
Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist
AutoINkrementne adresseerimine: on seotud pinumälust lugemisega(POP). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendadakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine: Arvutatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress aga nihe(index) võib olla lühem. See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas osutab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indexiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine: Aadress leiakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indexist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine: Aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Üks registritest on baasaadress ja teine on index