Siinitsüklit juhtiv komponent (master) paneb aadressisiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Ajahetkel 1 teatab protsessor signaaliga MSYN algavast siinitsüklist. Mälu paneb nüüd sõna, millele aadress viitab, andmesiinile ja hetkel 2 teatab valmisolekust SSYN. Hetkel 3 võtab protsessor maha aadressi, lugemise ja MSYN signaali, mis näitab et protsessor luges andmed ning lõpetab siinitsükli. Peale seda, hetkel 4, võtab mälu andmesiinilt maha andmed ja signaaly SSYN ning siinitsükkel lõppeb. Ajastus on async siinil paindlikum. Pole vaja oodata uut sünkrosignaali ning taktsagedus pidi sobima kõigi komponentidega. Sünkroonset on samas lihtsam realiseerida. Riistvara tegevus katkestuste (Intrrupt) täitmisel arvutis. Protsessor lõpetab poolelioleva käsu. Kui katkestust nõudev signaal, mis teatab mõne seadme soovist andmeid vahetada tuleb käsu täitmise ajal, fikseeritakse
hetkel. Andmesiin saadab andmeid CPU ja mälu vahel ning mälu ja sisend-väljund sektsiooni vahel. Aadressi siin on ühesuunaline ning funktsioneerib kaardina mälu jaoks. Kui arvuti süsteem vajab ligipääsu teatud mälukohale või sisend-väljund seadmele, siis esitab seade õige aadressi aadressi siinile. Aadress tuntakse ära vastava lüliti poolt, mis seejärel pöördub vastava mälu või seadme poole andmete salvestamiseks või kätte saamiseks andmesiinilt. Siini arhitektuur mõeldi välja, et protsessorile võimalikult ruttu anda ette käsukoode ja andmeid, et CPU ei peaks ootama. Muidu oleks protsessori kiirus mõttetu. Nagu liiklus – meil on teedevõrk – ühine ressurss kõikide jaoks ja kõik peavad täitma teatud reegleid ning kui me kõik seda täidame, siis avariisid ei tohiks juhtuda. Nii on ka siinidega – eksisteerib üks siinide hulk, mille kaudu kogu info liigub ja kõik süsteemi kuuluvad eeskirju – siini protokol.
annaabi.ee 
