ilmub ekraanile mingi aja pärast. Lõppkokkuvõttes lahendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati. Andmete kopeerimine ilma DMA-ta tekitaks olukorra kus protsessor peab andmete kopeerimise kõrvalt tegema muid toiminguid ja see venitaks kopeerimise aja pikaks. Sellepärast ongi kasutusel DMA, kes tegeleb andmete liigutamisega aadress- ja andmesiinil ja protsessor saab tegeleda infoga mis ei vaja andme- ja aadressiini hõivamist. Tänu sellele toimub asi kasutaja jaoks märkamatult ja jääb mulje et katkestust ei ole. 9 Kasutatud kirjandus 1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/DMA 2. www.battleit.ee/public/School/Varia/riistvara%20ja %20arhitektuur.doc 3. https://wiki.itcollege.ee/index.php/DMA
viivitusteta kuni on vaja lugemisega jätkata uuest reast. Uuele reale ümberlülitumiseks on vaja olemasolev rida deaktiveerida, milleks kulub samuti teatud aeg. Peamised 4 parameetrit mälude iseloomustamiseks on järgmised: - tCL- veeruviivitus CAS latency (Column Address Strobe Latency) näitab viivitust mälukontrolleri pöördumisest mälu vastava veeru poole kuni soovitud andmete kättesaadavaks ilmumisega andmesiinil taktides. - tRCD - (RAS to CAS delay) viivitus rea aadressi valikuks - tRP -(RAS precharge) viivitus rea deaktiveerimiseks, et pöörduda uue rea poole - tRAS - (Row active time) minimaalne aeg, mis vaja rea ja veeru valikuks koos andmevahetusega kuni rea deaktiveerimissignaalini Tavaliselt on need parameetrid mälumooduli spetsifikatsioonis näidatud numbrite järgnevusena, mis eraldatud sidekriipsudega (näiteks 4-4-4-12) ja need numbrid on mälumooduli tootja poolt salvestatud
Kõik tegevused on seotud esi või tagafrondiga. Näiteks kolme taktiga mälust lugemine. Esimese takti alguses paneb protsessor aadressisiinile aadressi. Tagafrondi ajal väljastab protsessor mälust lugemise signaali. Teise takti tagafrondi ajal väljastab mälu aadressile vastava sõna andmesiinile ja samal aja teatab signaaliga Ready andmete valmisolekust. Kolmanda takti esifrondi ajal loeb protsessor andmeb andmesiiinilt. Tagafrondi ajal lõpetab mälu andmesiinil andmete väljastamine, samuti signaali ready. Protsessor lõpetab aadressi väljastamise ja võtab mälust lugemise signaali ära. Protsessori andmeedastuse kiirus ei ole alati vastuvõetav süsteemi aeglasematele komponentidele. Näiteks mälust lugemisel võib aeglasem mälu vajada edastamiseks lisaaega. Kui õigeks ajaks ei ole valmisolekusignaale Ready siis genereeritakse vahele ootetakt. Neid genereeritakse kuni mälust sõna saabumiseni. Ploki edastus
1) Andme-siin (Data Bus (DB)) - siini järgulisus määrab ühe siini tsükliga (pöördumine lugemiseks või kirjutamiseks mälu või sisend-väljund seadme poole) edastatava sõna järgulisuse. Kui DB on 32 järguline (koosneb 32-st liinist) saab ühe siini tsükliga edastada 32 bitilise sõna. Täiendus - Mööda seda siini liiguvad andmed mälusse write tsükli ajal, või read tsükli ajal mälust prosesse. Lisaks toimub I/O info liikumine mööda seda siini. Andmesiinil liigub info mõlemat pidi. 2)Aadress-siin (Address Bus (AB)) - aadress-siini kaudu liiguvad kaks aadressi. mälu pesa aadress, mille poole toimub pöördumine ja sisend- väljund seadme aadress. Aadressi dekooder on mälu sees ja sisend/väljund seadme jaoks on eraldi dekooder. Tegemist on homogeense siiniga ja AB liinidel liigub aadressi edastamisel info ühes suunas. AB järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljund seadmete arvu
taaskäivituskäsu aadressi modifitseerimiseks on vaja lisainformatsiooni. Selle signaali toimel rakendub prioriteediselektor ja tekitab väljundsignaali ainult kõige vasakpoolsemale aktiivsele sisendsignaalile vastaval väljundil V. 97 Prioriteediselektori väljundsignaali V toimel tekitatakse koodris (K1...Kk) katkestusvektor, mis väljastatakse andmesiinile. Vastavalt lülitavale koodrile saadakse andmesiinil vektori erinev väärtus (A, B, ..., Z), mis paigutatakse käsu RESTART aadressiosa vastavasse välja. P ANDMESIIN R O T K1 K2 Kk ... S (A) (B) (Z) E
annaabi.ee 
