Kirjandus- ja teatriteaduse alused
mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet
proosast.
· Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati
kakofooniline.
Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade
esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel.
· Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine
· Assonants. Täishäälikute kordumine
mets oli helde, laas oli lahke,
mets oli helde andmemaie,
10
laas oli lahke lubamaie.
· Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses.
· Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus.
· Läbipõimumine: anafoor+epifoor
· Tagasipööre: anafoor=epifoor
Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas
meede neelab neete.
· Onomatopöa. Helijäljendus