andmekogumiku liigist. Igale andmekogumiku elemendile eraldatakse kõht mälus tema väärtuste salvestamiseks ning nende käsutamine on analoogiline skalaarmuutujate käsutamisega. Neile saab omistada väärtusi ning neid võib käsutada avaldistest väärtuste leidmisel. Käsutatakse järgmisi andmekogumikke: massiive, kirjeid ja kirjemassiive. Selles kirjutises käsitletakse ainult massiive. Arvutisüsteemides on iga andmeliigi jaoks ette nähtud kindel esitusviis ehk vorming, mida käsutatakse väärtuste salvestamiseks mälus ja tehete täitmisel protsessoris. Vorminguga on määratletud väärtuste salvestamiseks eraldatavate väljade struktuur ja pikkused. Ühe andmeliigi jaoks võib olla käsutusel mitu erinevat vormingut ehk tüüpi. Stringi väärtuseks võib olla suvaline märgijada, mida saab arvutis esitada. Märkide valik ja nende arvutisisene esitus põhineb standarditega fikseeritud kodeerimissüsteemidel
End Sub et see peab algama Sub-lausega ning lõppema End Sub-lausega. Nende vahel võivad paikneda suvalised laused ja kommentaarid. Sub-lause algab võtmesõnaga Sub, millele järgnevad nimi ja tühjad sulud. Siin on nimi lause muutuv element, mille valib programmi koostaja, arvestades nimede esitusreegleid. Alamprogrammi lõppu määrav End Sub-lause koosneb aga ainult võtmesõnadest. Andmete põhiliikideks VBAs on arvud, stringid ehk tekstid, ajaväärtused ja tõeväärtused. Iga andmeliigi jaoks on määratud võimalikud väärtused ja nende diapasoon, lubatud tehted ja operatsioonid. Esialgu piirdume arvude ja stringidega. Lihtsamal juhul käsutatakse programmides skalaarandmeid, mis esinevad konstantide ja muutujatena. Konstandi väärtus esitatakse vahetult programmis ning programmi täitmisel seda muuta ei saa. Iga andmeliigi jaoks on ette nähtud kindlad konstantide esitamise reeglid. Programmis Superi on käsutusel neli arvkonstanti: kolm konstanti väärtusega 2 ja 3
annaabi.ee 
