53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused
*Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks". *Konfidentsiaalsete sõnumite edastamiseks genereerivad A ja B ühise võtme K ning lepivad kokku, kuidas toimib selle võtmega kodeerimisprotseduur Ek ja dekodeerimisprotseduur Dk. Iga lähteteksti X korral peab kehtima seos. Dk(Ek(X))=X Plokksifrid Plokksifrid on nüüdisaja krüotisüsteemide tähtsamaid komponente. Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites jadasifrites sõnumiautentimise koodides räsifunktsioonides
*Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks". *Konfidentsiaalsete sõnumite edastamiseks genereerivad A ja B ühise võtme K ning lepivad kokku, kuidas toimib selle võtmega kodeerimisprotseduur Ek ja dekodeerimisprotseduur Dk. Iga lähteteksti X korral peab kehtima seos. Dk(Ek(X))=X Plokksifrid Plokksifrid on nüüdisaja krüotisüsteemide tähtsamaid komponente. Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites jadasifrites sõnumiautentimise koodides räsifunktsioonides
annaabi.ee 
