Fenomenoloogia
tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte,
et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon.
(Laherand 2008: 87)
Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja
reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust:
1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi);
2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand
2008: 87-88)
Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning
teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta. Oluline on, et uurija suudaks
võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik
tähendus. (Lester 1999)