Selleks kasutatakse SSL sertifikaati. See omakorda tähendab seda, et krüpteeritud ühenduse ajal veebilehe ja külastaja vahel ei tehta päringuid avalikult. Seega, krüpteerituna ei ole kasutaja paroolid, isikuandmed ja muu tundlikum info (dokumendifailid, videod, pildid) pilverakenduses kõrvalistele isikutele kergesti kättesaadavad ja sellega on tagatud teenuse privaatsus. Google Drive'i turvalisust tõstab ka andmekeskuste rohkus. See tähendab seda, et kui mõni Google'i andmekeskustest peaks sattuma rünnaku alla või mõnel muul moel ohtu, siis peaks Google olema võimeline suunama kasutajate andmeid oma teistesse andmekeskustesse. Google Drive'i kasutajana näen oma dokumentide ja muude failide kõrgemat turvalisust ka selles, et faile ja kaustasid jagades saan valida seadeid. Tänu sellele saan valida, kas jagatav fail on vaid nähtav või ka muudetav teiste isikute poolt
sellepärast, et olla turgudele võimalikult lähedal ehk siis omada võimalikult kiiret ühendust ning seda võimalikult lühikest teed pidi. Hellitavalt on kogu seda võistlust nimetatud ka „võidujooks nullini“ („race to zero“). Praegusel hetkel võivad nanosekundid juba tähendada kas kasumit või kahjumit. Mõned ütlevad, et seeon lõputu võistlus parema lähtepositsiooni pärast. [10] Algoritmikauplejad paigutavad isegi enda servereid, kus nende algoritmid asuvad börsi andmekeskuste juurde. [10] Näiteks viimaste uudiste kohaselt HFT firmad lasevad endale isegi otse infot saata, vältides väikest ajakadu, mis tuleb uudiste saamisel läbi finantsmeedia. Selline ideaalide tagaotsimine viib aga situatsioonideni, kus algoritmid lähevad „sassi“ – arvutite poolt analüüsitud andmed ei vasta enam turusituatsioonile ning juhul kui masin haldab väga suurt hulka raha, on ka kaotused teinekord väga suured. Näiteks HFT firma Knight Capital Group Inc
ainult internetiühendusest ja brauserist, kogu ülejäänud tegevus toimub juba kusagil "pilves" (st Google serverites ja andmekeskustes) ning Sa ei pea käivitama ühtegi oma kõvakettal asuvat programmi ega ka Internetist midagi alla laadima. Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (Data Center). 2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt. Nende serverite, andmekeskuste ja lisaks veel ka muude spetsiifiliste instrumentide abiga luuaksegi see "Google pilv" (või "pilved") - Sinu brauser kuvab ainult "pilvest" saadud lõpptulemuse. Mõned pildid ühest andmekeskusest (Lenoir andmekeskus, North Carolina), kuni siiamaani hoiti neid andmekeskusi suures saladuses ja pilte neist oli võimatu hankida: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ning lõpuks ka üks üsna huvitav pilt.
annaabi.ee 
