Kuid kaheldamatult on tegemist ühe levinuma failisüsteemiga mobiilsetes 16 mäluseadmetes (USB-välkmälud, MP3 mängarid, flopid jne). Tegelikult on FAT failisüsteemil olemas tervelt kolm levinud versiooni: FAT12, FAT16 ja FAT32. FAT12 oli algselt mõeldud kasutamiseks ainult floppidel, FAT12 kasutab andmeblokkide kirjeldamiseks 12 bitti, ehk kokku suudab adresseerida kuni 4096 erinevat andmeblokki, iga andmeblokk mahutab 512 ehk siis loogilise ketta maksimaalne suurus on FAT12 failisüsteemis 2048 kB, mis teeb selle failisüsteemi praktiliselt kasutamatuks kõvaketastel. FAT16 failisüsteemi maksimaalne loogilise ketta suurus on kuni 2GB, mis oli kunagi täiesti piisav, kuid mida tänapäeval on kõvaketaste haldamiseks selgelt liiga vähe. Kuid FAT16 failisüsteemi suudab lugeda ja sinna kirjutada pea iga kaasaegne operatsioonisüsteem.
mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti: - süntaks (syntax) - kuidas andmeblokki moodustada, ehk kellele ja kes saadab jne. - semantika (semantics) – tähenduslik info, ehk mida nende andmetega teha, mis järjekorras pakette saadetakse, mida teha vigade korral, mis väli mida näitab (saatja, saaja jne). - ajastusreeglid (timing) – kiiruse komponendid. Paketti saates peame mingi aja jooksul saama kinnituse, kui selle jooksul ei saa, siis saadame uuesti. *Aadressid – vajame mitmeid aadresse
annaabi.ee 
