Antud kursuses on juttu SQL-andmebaaside füüsilisest disainist. Erinevate andmebaasisüsteemide pakutav funktsionaalsus erineb detailides üksteisest küllaltki palju. Andmebaasisüsteem (ka andmebaasihaldur) Andmebaasisüsteem on tarkvarasüsteem, mis kontrollib kogu juurdepääsu ühele või mitmele andmebaasile. Andmebaasisüsteem != andmebaas Mõned nõuded andmebaasisüsteemile Andmebaasisüsteem võimaldab kasutada andmebaasikeelt Andmebaasikeel põhineb mingil andmemudelil Andmebaasikeele alamkeeled Andmekirjelduskeel (DDL) Andmekäitluskeel (DML) Andmekontrolli keel (mõnikord loetakse andmekirjelduskeele osaks) (DCL) Transaktsioonide e. tehingute läbiviimise võimalus Omadused: atomaarsus, terviklikkus, isoleeritus, kestvus Andmete mitme kasutaja poolt üheaegse kasutamise võimalus Andmetele juurdepääsu võimaldamine ainult selleks volitatud kasutajatele
Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD ESIMENE MIKROPROTSESSOR – 1970. a tegi Intel esimese mikroprotsessori 4004, mikroprotsessor ise koosnes ainult ~2000-st transistorist ja töötas väga aeglaselt-108 kHz, seda mikroprotsessorit kommertsiaalselt väga ei toodetud, aga Intel hakkas selle põhjal arendama uuemaid ja paremaid mikroprotsessoreid, mida loodetavasti saaks ka müüa SQL – IBM-is prooviti leiutada uut andmebaasikeelt ja tekkis System R, mis aja jooksul kujunes sujuvalt SQL-iks, SQL on ühtlasi ka tänapäeval peamine andmebaasikeel ja on olnud seda päris pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused,
annaabi.ee 
