Mardipäev-mardilaulud
tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes:
Rukkid kasvage, lusted kaduge,
linad kasvage, ohakad kaduge,
sead sirged ja siuakad,
lehmad madalad, matsakad,
hobused turjakad, tugevad!
Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku
põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi
tabama viljaikaldus ja vaesus.
Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest
andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka
Eestisse. Meil korjasid mardisandid, nagu rahvas neid tavaliselt nimetas, ande mitte
kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või
mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul.
Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli
vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi