Siis jäi aga Erki Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Soku tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja tolleaegsete spordijuhtide ebasoosingule,kes Erkit andetuks ja perspektiivituks sportlaseks pidasid. Lõpuks tuli ka kuldmedal ja 2000 aastal Sydnes olümpiavõit kümnevõistluses millega ta teenis paljude inimeste austuse002E Vapraks inimeseks saamiseks on vaja inimesel palju tahtejõudu, kuna ilma tahtejõuta ei suuda inimene oma unistusi täide viia ja ega tulemused ei kuku inimesele lihtsalt sülle. Unistuste kordasaatmiseks tuleb alati olla aktiivne ja pürgida elus edasi, ükskõik mis takistused ka ette ei tuleks .
3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi 2. Suri enne, kui tema ooper maailmakuulsaks sai Georges Bizet 3. Suurim ooperiuuendaja 19.sajandil Richard Wagner 4. Libretode aluseks on kuulsate (näite)kirjanike teosed G.Verdi 5. Ooperite ainestik pärineb Saksa ja Skandinaavia mütoloogiast R.Wagner 6. Üheks ooperi läbikukkumise põhjuseks oli alamast soost rahva kujutamine G.Bizet 7. Võttis kasutusele muusikalised juhtmotiivid tegelaste iseloomustamiseks G.Verdi 8
pagendatud `'eilsest maalmast'', millesse ta arvas end kuuluvat ning kust ta pärines oma olemuse ja väärtushinnangute poolest. Suur humanist oli muutunud kodumaatuks, tema jaoks ei eksisteerinud enam lootust naasmisele. Ka saksa poeet Heinrich von Kleist jäi oma aja ja selle olude hammasrataste vahele, kuigi need ei olnud tema surma ainsad põhjused. Tema loomingut ei mõistetud, läbikukkunud teoste lavastused mistõttu teda kutsutakse draama alal absoluutselt andetuks. Ta niiöelda sunniti asuma tegema traditsioonilist ovitserikarjääri mis oli Kleistile täielikult vastumeelt. Elab raskelt üle tema teoste tagasilükkamist ning seetõttu loeb ka nurjunuks katsed oma elule luulekunsti abil lõplik mõte oma elule anda. Hiljem kui enamik sõpru luuletajast ära pöördunud on ja kedagi lohutamas pole, otsustab eluga lõpparve teha. Teeb seda koos surmatõbe põdeva kaaslanna Henriette Vogeliga 1811 aasta novembris
Ülikoolis veedetud aastad haris Albert ennast paljuski ise, kohustuslikes ainetes pigem vedas ennast läbi. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2231) Ülikooli lõpetas Albert keskmise hindega 4,91 maksimaalne tulemus oli 6 ja oli neljast lõpetajast ainus, keda ükski professor enda juurde tööle ei soovinud jätta. Õigemini, teda peeti matemaatikas andetuks. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2231) Lõpetamisele järgnes mõneaastane virelemisperiood, mille jooksul Albert ei suutnud endale korralikku tööd muretseda. Päästerõngas visati talle aastal 1902, kui ta võeti