Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele!" hüüdis isa Goriot. ,,Kuid kust võtta kaksteist tuhat franki? Kui pakuksin ennast tasu eest nekrutiks?" Lk 228 ,,Te teate väga hästi, et armastan neid, jumaldan neid! Saan terveks kui näen neid...." Lk 229 ,,Mu sisikond põleb! Pange mulle midagi pähe. Mu tütarde käsi, see päästaks mind, tunnen seda ... Mu jumal! Kes annab neile tagasi varandused, kui mina kaon
maalis Garcia Lorcale. Dali demonstreerib täielikku joonistamistehnika valdamist, meisterlikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust. Garcia Lorca imetleb kunstniku talenti: ,,Minu arvates on ta unikaalne, ta oskab selgelt ja rahulikult arutleda selle üle, mis on oluline ja tõeliselt erutav. Ta eksib ja mis sellest? Ta on ju elav... See läheb mulle hinge; Dali kutsub minus esile niisama puhta tunde ( ja andestagu mulle jumal )nagu ärapõlatud Jeesuslaps, kelle õlgedest asemes juba peitus ristisurma eelaimdus." 1927. aasta veebruarist oktoobrini teenib Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldab poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötab välja esteetika teooria ,,Pühast objektiivsusest". 1927. aasta alguses viibis kunstnik nädal aega Prantsusmaa pealinnas. Ta enese sõnul kulmineerus Pariisi-visiit kolme tähelepanuväärse sündmusega ta külastas Versaille`d, käis
annaabi.ee 
