1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust meeleolust, läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A
Kolmeaastasena tahtnud ta saada kokaks, viieselt Napoleoniks ning kogu ta ülejäänud elu näitab ta ambitsioonide kasvamist. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee; kuus aastat hiljem on 14-aastase poisi esimene avalik näitus. Pildid äratavad tähelepanu. Dalíd huvitab Hispaania 19. sajandi maalikunst ja kubism. Lõunamaalastele tüüpilise varaküpsenud andena oli ta väga noorelt maalima hakanud: 12-aastasena katsetas ta juba puäntillismiga. Notarist isa tahtel astus ta Madriidi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse, kus ta õppis vaheaegadega kuni sealt väljaheitmiseni 1925. a. , kuna väidetavalt ta keeldus eksamitel osalemast. Õppejõudude ja kaasüliõpilaste silmis on ta reaktsionäär. Vaatamata sellele jõudis ta läbi proovid a enam vähem kõik senised moodsa kunsti voolud. Teisel õppeaastal tutvub Dalí
annaabi.ee 
