Pagulaskirjandus
esindas emigrantlik eesti kultuur läänes ja demokraatlik-sotsialistlik, esindajaks eesti kultuur Eestis.
"Emigrantliku" kirjanduse "peaspetsialist" Endel Sõgel on öelnud, et pärast eesti kodanluse
poliitilise võimu ja majandusliku jõu purustamist jäid järgi kodanluse riismed, kes viisid senise
rahvusliku reetmise lõpuni. 17 välismaalse siirdunud kirjanikust olevat 13 teeninud sõja ajal Saksa
okupante. Keskmise põlvkonna 14 esindajast, kes said kirjanikeks juba läänes, olid Sõgla andemeil
natse teeninud 10. (Akadeemia 2008 : 2259)
Võib öelda, et kui emigrantlik kirjandus oleks emigrantliku kirjanduse ladviku mõju alt vabanenud,
siis oleks ta võinud jõuda massitiraazide kodumaa lugeja ette. Seda siiski ei juhtunud. (Akadeemia
2008 : 2260)
OKUPEERITUD JA PAGENDATUD EESTI
Eestist eemale siirdunuid kiusas algusest peale küsimus, kas käituda kui pagulane, lihtsalt inimene
või välismaa eestlane (Akadeemia 2008 : 2260 ).